Ukrainas rahutu relvarahu

Ukraina kindralstaabi pressiesindaja ütles pühapäeval Kiievis ajakirjanikele, et valdavalt on raskerelvadest tulistamine lõpetatud ning hukkunutest relvarahu jõustumisest peale teateid ei ole. Küll aga on olnud tulistamist Debaltsevo lähistel, mis on oluline raudteesõlm. Separatistide kontrolli all uudistekanal DAN teatas, et separatistid vastasid relvarahu rikkunud Ukraina vägede tulele, vahendas agentuur Bloomberg.

Vastasseis strateegiliselt olulise Debaltsevo üle on üks suuremaid ohte Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa ja Ukraina liidrite vahel läinud nädalal Minskis kokku lepitud relvarahule. Sellele kokkuleppele eelnenud varasemad lepped pole pidama jäänud.

„Idarindel peaaegu muutusteta,“ säutsus Twitteris Ukraina välisministeeriumi eriesindaja Dmõtro Kuleba. „Kümme rünnakut Ukraina positsioonidele pole varasemate päevadega võrreldes peaaegu mitte midagi, kuid täielikuks relvarahuks on seda liiga palju.“

Relvarahu väljakuulutamise järel peatusid lahingud vähemalt kuues Ukraina idaosa linnas. Laupäeval väitis separatistide liider, et relvarahu Debaltsevot ei hõlma ning sealne tulevahetus ei tähenda relvarahu rikkumist.

Kui relvarahu tähtaeg südaöösel kätte jõudis, ütles Ukraina president Petro Porošenko, et kuulutab relvarahu välja ning loodab, et separatistid sellest kinni peavad.

„Kahjuks on rahuprotsess praegu suures ohus,“ ütles ta. „Kogu maailm hoiab hinge kinni ja ootab homse päeva koitu.“

Isehakanud Donetski rahvavabariigi juht Aleksander Zahhartšenko allkirjastas dekreedi, mis andis võitlejatele korralduse tulevahetus lõpetada. Samas on neil lubatud vastata Ukraina valitsusvägede tulele. Ka Luganskis said separatistid korralduse tulevahetus lõpetada, vahendas Interfax.

Laupäeval tegid nii separatistid kui Ukraina valitsusväed veel viimase katse enne relvarahu jõustumist oma kontrollitavat territooriumi laiendada. Debaltsevo lähistes käisid ägedad lahingud. Porošenko ähvardas kogu riigis sõjaolukorra kehtestada, kui relvarahu ei jõustu.

USA luure ja sõjaliste küsimustega tegelevad ametnikud on seda meelt, et isegi relvarahu jõustumise korral puhkevad varem või hiljem rünnakud, et kindlustada separatistide kontroll Mariupoli ja Debaltsevo üle, kirjutas Bloomberg. Debaltsevo on oluline raudteesõlm, Mariupoli vallutamine aga võimaldaks Venemaal luua märtsis annekteeritud Krimmiga maismaaühendus.

USA välisministeerium avaldas fotod, mis on ministeeriumi sõnul üheks usaldusväärseks tõendiks, et Venemaa on Debaltsevo lähedale saatnud hulga raskerelvi.

„Me oleme veendunud, et need on Venemaa sõjaväe, mitte separatistide relvasüsteemid,“ ütles ministeeriumi pressiesindaja Jen Psaki.

Venemaa kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov lükkas laupäeval USA väited tagasi, märkides, et informatsioon on sama usaldusväärne kui kohvipaksu pealt ennustamine, vahendas Interfax.

Ukraina asekaitseministri Petro Mekhedi sõnul on Ukrainas üle 10 000 Venemaa sõduri.

Telepöördumises ütles Porošenko, et ta tahab viivitamatult Debaltsevosse OSCE esindajaid relvarahu täitmist jälgima.

Laupäeval oli Porošenkol telefonivestlus nii USA presidendi Barack Obama, Saksamaa kantsleri Angela Merkeli kui ka Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'iga. Väljendati muret olukorra üle Debaltsevos. Obama vestles Valge maja teateil eraldi ka Angela Merkeliga.

Separatistid nõudsid Debaltsevo ümber võitlevate Ukraina vägede kapituleerumist ning väitsid, et on osa linnast ja selle lähiümbrusest oma kontrolli alla saanud.

Samal ajal kui pingeline olukord püsis, teatas Venemaa erakorraliste olukordade ministeerium, et pühapäeva hommikul sisenes Ukraina territooriumile 170 veokist koosnev konvoi väidetava humanitaarabiga separatistide kontrolli all Luganskile ja Donetskile. Ukraina valitsus ütleb, et sellised konvoid ületavad piiri illegaalselt ning Venemaa kasutab neid separatistidele relvade tarnimiseks ja abivägede saatmiseks.